Kui tähtis on osata kingapaelu siduda
nendest ükskõik, kuni ta õppis neid tundma ja sai aru, et nad on samuti väga erilised nagu ka kõik
teised inimesed ja see on ka tõsi. Minule läks see film väga südamesse, see oli lihtsalt väga hästi
rezissööri poolt tehtud ja inimesed olid sinna väga hästi valitud, nad sobisid sinna suurepäraselt. Kui
Leif ära suri ja toimusid matused siis laulsid tema kaaslased, kellega ta oli veetnud pool elu
erivajadustega kodus Paradiisis. Nad kõik laulsid niihästi ja see läks niihinge, et terve selle aja ma
nutsin täiesti ja ma ei suutnud kuidagi pisaraid tagasi hoida. Kahjuks see kõik on elu, inimesed
elavad ja surevad, selline see elu olema peabki. Minumeelest on see film üks parimaid mida ma
näinud olen ja ma olen näinud väga palju erinevaid filme. Väga tore, et ma pidin seda vaatama
minema, ma ei kahetse seda, kindlasti ma vaatan seda tulevikus veel ja arvan, et minu emotsioonid
ei muutu sellega, et olen seda filmi varem näinud