Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid
aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste
sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa
keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja
riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas
maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et
seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hakatud nimetama demograafiliseks plahvatuseks
rahvasikuprotsess, mil suremus langub, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti;
rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. 2002. a keskel elas maakeral 6,23 mld inimest,
mis on rohkem kui kogu varasema inimkonna ajaloo jooksul kokku on elanud. ÜRO 2001. a
hinnangu kohaselt suureneb maakera elanike arv minutis 140 inimese võrra. See tähendab