Eesti niitude - referaat
Niidul on tuuline, sest pole kõrgeid taimi, mis teisi tuule eest varjaksid.
Niidul elavatele loomadele tähendab niidu avatus ka varjepaikade vähesust. Väikestel
loomadel nagu hiired pole sellest lugu, aga suuremad loomad, näiteks kitsed, peavad
pidevalt valvel olema. Sellepärast pesitseb niidul vähe linde. Nagu metsas, sõltub ka
niidul taimestik mulla koostisest ja niiskusest. On märja- ja kuivamullalisi niite,
toitainerikkaid ja vaeseid niite. (1)
Kuna niit jääb niiduks ainult niites, peavad taimed olema selleks kohastunud. Sellises
olukorras jäävad ellu ainult niitmisele hästi kohastunud taimed. Neil on tihti pungad
maapinna lähedal, maadligi hoidvad lehed ja maa-alused risoomid. Niitmine teeb raskeks
ka niidul elavate putukate, lindude ja imetajate elu, sest niitmise ajal nende järglased
hukkuvad. (1)
Paljud niidud on looduskaitse all. Matsalu rahvuspargis asuvad Euroopa ühes suuremad
ranna- ja luhaniidud, sest seal on olulised lindude pesitsuskohad