Karula Rahvuspark
pindalaga. Suure lubja ja toitainete sisalduse tõttu on kuplistikualale jäävad sood veel
liigirikkamad kui oosmõhnastike alale jäävad sood. Suuremad sood asuvad rahvuspargi lõunaosas
ning kõige suurem on Äestämise soo. Leidub rohkesti väikseid järveäärseid õõtsiksoid ning
metsaga kaetud madalsoode alasi, mis on inimeste poolt tugevasti mõjutatud läbi
kuivenduskraavide rajamise. Samuti kahjustavad soid ka kobraste tekitatud üleujutused (1).
2.4 Niidud
Karula rahvuspargis on niidukooslusteks tunnistatud 492 ha rohumaad, mis on vastavalt
hooldamisvõimalustele jagatud kolme rühma.
Kõige laialdasemalt levinud on kuivad niidud, millest enamik on olnud mingil ajaperioodil üles
küntud. Niidukoosluste taastamine endistel põllumaadel on toimunud erineva kiirusega, mille
tõttu pole taimestik väga mitmekesine, kuid pakub piisvalt elupaiku pärandmaastikega seotud
elustikule. Selliseid niite ohustab ühelt poolt hoolduse puudmine, teisalt liiga intensiivne
annaabi.ee 
