(ja on ajalooliselt mõjutanud) eelkõige aruniite. 9 · Killustamine Killustamine tähendab poollooduslike koosluste tükeldamist, mida võib põhjustada mitmesugune inimtegevus, millest sagedasem on teede ja ehitiste rajamine. Killustamise tulemusel tekivad endise tervikliku niiduala asemele mitu üksteisest eraldatud ja algsest väiksemat niidulaiku. Killustamisega kaasneb servaefekti negatiivse mõju suurenemine, väheneb niidualade sidusus. Ajapikku viivad need muutused liigikoosseisu muutumisele ja elurikkuse vähenemisele. Oht on suurem kuivadele liigirikastele kooslustele (eeskätt aruniitudele), kus arendustegevusi on lihtsam teha kui liigniisketel aladel ja kus inimtegevuse tulemusel niidukooslused on väikesepinnaliseks muudetud juba eelnevalt. Kaitstavatel aladel asuvate PLK-de killustumise peab välistama ala kaitsekord. · Ehitamine Ehitamine põhjustab nii niitude täielikku hävimist kui killustumist
niikaugele kui silm ulatub, aina küünid, lausa küünide külad (Tamm, 1967)." Eestis vähenes pool-looduslike rohumaade pindala 1950ndate aastate 1,5 miljonilt hektarilt 1990. aastaks 0,3 miljonile hetarile (Mander, 1994). 1950ndatel oli Halliste luht sealsete kolhooside tähtis loomasöödabaas. Näiteks sai Viljandi rajooni "Valguse" kolhoos kogu sööda sealsetelt luhaniitudelt. Halliste luhaniitu hinnati keskmise majandusliku väärtusega luhaniitude hulka. Kuid juba sel ajal oli oht niidualade võsastumiseks peamiselt jõega piirnevatel aladel (Mikk, 1957). Peale 1950daid aastaid on uuritavas piirkonnas niidukoosluste pindalaline vähenemine kasvanud. Vasakkalda luht oli 1950ndate lõpul tugevasti võsastunud ning jäi suures osas majanduslikult täiesti kasutamata, ent paremkaldal levis väga ilus puisniit. Märgitakse, et Halliste puisniidul jäi hein sageli tegemata suviste üleujutuste tõttu (Pullisaar, 1959). 1970.-1980
annaabi.ee 
