Kübarseened 2 ● Elavad sümbioosis eelistatult teatud puuliikidega ● Seeneniidistik hakkab arenema soodsatesse tingimustesse sattunud seeneeostest ● Kübarseened on näiteks: puravikud, riisikad, pilvikud Hallitusseened ● Hallitusseened on niitjad seened mis kuuluvad vetik- kott- või teisseente hulka ● Omane: klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku moodustumine ● Seene keha kujutab endast pikka sageli hargnevat niiditaolist moodustist ehk hüüfi Hallitusseened 2 ● Toituvad orgaanilistest ainetest ● Enamik elab surnud organnilistel ainetel ● Hallitusseened: Nutthallitus, Pintselhallitus, Kolbhallitus, Valge Hallitus Pärmseened ● Pärmseened on päristuumsed mikroorganismid ● Paljunemisviis: pooldumine või pungumine ning esineb nii haploidseid kui diploidseid paardumistüüpe ● Kera- või munakujulised Pärmseened 2 ● Kahes hõimkonnas: Kottseened ja kandseened
pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospoore ehk kotteoseid. 3. Hallitusseened on niitjad seened, mis kuuluvad vetik-, kott- või teisseente hulka. Omane on klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku ehk mütseeli moodustumine. Hallitusseeni on nii ainu- kui ka paljurakulisi. Seene keha kujutab endast pikka, sageli hargnevat niiditaolist moodustist ehk hüüf. Hüüfi ebakorrapärane kogumik moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. Mittesugulise sigimise aluseks on seeneniidis eoste ehk endospooride teke, kõrgemalt arenenud hallitusseentel tekivad eosed eospesas ehk sporangiumis. 4. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks ehk rakiseks. Suuruselt on enamik vetikaid mikroskoopilised. Paljud vetikad on nii väikesed, et palja silmaga pole nad nähtavad.
1. KERAVÄLGULE ISELOOMULIKUD JOONED Keravälk on harva esinev muutuva värviga helenduv kera. Selle välgu läbimõõt on enamasti 10-30 cm ning kujult on kas ümarad, pirni või lindikujulised. Tavaliselt on keravälgud punased, kollakas oranžid ning vahel ka valged või sinakad. See esineb tavaliselt koos äikesetormiga ning sageli nähakse seda pärast pikselööki maapinna kohal hõljumas. Osad inimesed on tähele pannud, et keravälk sisaldab enda sees niiditaolist mustrit ning kirjeldavad selle sisemust kui lõdvalt kokkukeritud niidikera, mis on üleni kaetud helendavate joontega. Keravälku võib heleduse poolest võrrelda täiskuu või 100-200 W elektripirniga. Selle liikumiskiirus on peaaegu sama, mis on inimese liikumise kiirus. Välgupalli eluiga võib olla ühest sekundist kuni mõne minutini ning tema heledus selle aja jooksul on harilikult muutumatu. Vahel suudab ka kera jaguneda mitmeks osaks [1].
Samas ei saa väita, et kaja pilvedelt, kui nähtust, iseenesest olemas ei oleks. On küll. Ülitundliku aparaadi, sonari, abil on seda ka võimalik registreerida, ent inimkõrv ei suuda seda kaja tajuda. 3.2. Keravälk Keravälgu läbimõõt on enamasti 10 30 cm. Kujult on keravälgud kas ümarad, pirni või lindikujulised. Mõnikord on keravälkudel ka saba. Mõned inimesed on näinud keravälgu sees niiditaolist mustrit ja kirjeldavad keravälgu sisemust, kui "lõdvalt kokkukeritud niidikera, mis on seest üleni täis helendavaid jooni". 3 See on märksa enam kui lõhkeaine plahvatuses 17 Keravälku võib heleduse poolest võrrelda täiskuu või 100 200 W elektripirniga. Enamasti on keravälgud punased, oranzid või kollakad, harvem ka valged või sinakad. Keravälgu liikumiskiirus on umbes sama suur kui jalakäijal. Mõnikord lagunevad keravälgud mitmeks osaks või muudavad kuju ja värvust