NAKKEPÜÜNISED
Määratakse tavaliselt eksperimentaalselt, katseliselt kas
looduses või laboratoorsetes tingimustes aga viimasel ajal ka vastavate arvutimanipulatsioonide
abil. Näiteks on saadud, et makrelli puhul on see koefitsient 0.1, heeringaliste puhul 0.11-0.12,
tursa puhul 0.13 ahvena puhul 0.14 ja lesta puhul 0.16.
Niidi diameeter (d, mm) ei mõjuta nakkevõrgu puhul mitte ainult selle tugevust ja vastupidavust
vaid mõjutab oluliselt ka püügi efektiivsust. Viimasele mõjub samuti ka se, kas niidikis on
monokiud, punutud niit või hoopis monofilamentkiust niit, erinevused leiavad aset eriti nn. pehme
kehaga kalade püügil (näiteks vimb). Teisalt sõltub kala regeerimine nakkevõrgule samuti otseselt
kasutatatav niidi nähtavusest, mistõttu loogiliselt peaks olema niit niiivõrd peenike, kuivõrd see
mehaaniliselt on mõeldav. Tegelikult mõjub siin lisaks nähtavusele aga ka niitide poolt tekitatavd
hüdrodünaamilised väljad, mis sõltuvad niidi materjalist ja struktuurist ning ka