Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli
keemilise koostise muutused olid segukülvides kõrreliste mõjul I
niites. 2006.2007. aasta keskmisena oli segukülvide NDF-23%
ja ADF-6% võrra madalam kui kõrreliste puhaskülvides.
Proteiinisisaldus oli nõiahamba puhaskülvi kuivaines 180-210 g
kg-1, mis kõrreliste mõjul vähenes segudes - 60-140 g kg-1 KA.
Võttes ainevahetusenergia piirväärtuseks 9,5 MJ kg -1 saadi sellest
suurem väärtus nõiahamba puhaskülvi kõikidest niidetest ja
segukülvide II ning III niite ajal.
Segukülvide I niidet varem koristada sordiga ´Norcen´ ei ole
praktikas võimalik, põhjuseks selle sordi kasvu hiline algus
kevadine ja aeglane areng. Segudesse tuleks otsida nõiahamba
varasemaid sorte. Katseandmetel sobis segusse kõige paremini
karjamaa raihein. Nõiahammas sobib partneriks kõrrelistele
ökoloogilistes piirkondades, mis on vähem sobivad valgele
ristikule (kuivemad, madalama viljakusega mullad).
Kokkuvõte
1