"niidetavas" - 1 õppematerjal

Halliste luha taimkatte muutustest

suhtes (F=0.41, p=0.06), seevastu ilmneb statistiliselt oluline seos majandamisreziimi suhtes (F=7.91, p=0.00). ANOVA näitas, et biomass 1 m² kohta ei olenenud ei niiskustingimustest ega ka majandamisreziimist. Kui aga arvutati muutuva suurusega prooviruudu suuruse järgi, oli majandamisreziimist tingitud erinevus statistiliselt oluline (tabel 6). 34 Maapealne biomass oli väikseim regulaarselt niidetavas (reziimiga A) märjas kasvukohatüübis (263±108 g/m²) ja kõrgeim majandamata niiske kasvukohatüübis koosluses (763±627.5 g/m²) (tabel 5). Liigifond (Spool) oli statistiliselt oluliselt kõrgem (p<0.05) niisketes (46±13.1) kui märjemates (33±6.2) kasvukohtades (tabel 3). See oli aga erinevate majandamisreziimide suhtes statistiliselt erinev (F=7.05, p<0.01), kus liigifond kahanes reziimist A reziimi D suunas (tabel 6).