Baroki lühikokkuvõte
Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu rajati kõikmõeldavaid
kaunistuselemente. Dekoratsioon mattis konstruktsiooni. Samuti võeti
renessansist üle peaaegu kõik arhitektuurilised detailid: sambad, poolsambad ja
pilastrid antiigipäraste kapiteelide ja baasidega, ümarkaared, viilud jne.
Renessansiajal seisid sambad rahulikult reas, barokkarhitektuuris ühinevad sambad
paarideks, kusjuures üks sammastest sageli eendub. Fassaade liigendavad
petikaknad ja nisid. Niidesse paigutatakse skulptuure. Kasutatakse
mitmevärvilisi ehituskive.
Arhitektuuris sai esmajärguliseks ülesandeks kirikute püstitamine. Valitsevaks
kirikutüübiks sai pikergune hoone. Renessanss pärandas barokile armastuse nelitise
kohal kõrguva kupli vastu. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu
keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad,
mis asusid nelitiskupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa