Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte
Õiguse kujunemise allikaks oli tava.
Religioon ja õigus ei ole rangelt eristatud. Nt matusekomme oli väga detailselt kirjeldatud, kuhu
ja kuidas matta, tavaõiguses oli ära märgitud. Seadused oma aja kohta modsad ja suured osas
ilmalikustunud. Kui mingi üleasumise korral ette nähtud surmanuhtlus, siis samuti seotud
religiooniga, sest sellisel juhul kurjategija justkui ohverdati jumalatele. Surmamõistmist esines
palju. Pax deum- rahu jumalatega. Surmanuhtlusega nii8elda päästeti kogu kogukond.
3) Keisririigi aja õigus
Eristatakse tsiviil- ja kriminaalõigust. Tsiviilõigus- peakohtunikuks on keiser, kes võib kas ise
otsuseid langetada või anda volitused edasi mõnele magistraadile või ametnikule. Päevavalgust
näeb uus menetlusviis- palvekiri keisrile, millega süüdistaja pöördub valitseja poole. Viimane
kas vastab ise või annab kirja edasi kantseleisse, kus langetatakse otsus.
Kriminaalõigus- ka siin on peakohtunikuks keiser
annaabi.ee 
