Laamtektoonika
pidevas horisontaalses liikumises, mille tagajärjel tänepäeva mandrid on kord lähenenud ja
lõhenenud. Selle uue teooria nimeks on laamtektoonika.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein
Veskimäe. Tallinn 2004)
Maa sarnaneb siseehituselt kanamunaga. Ta koosneb tuumast, vahevööst ja maakoorest.
Maakoorelaamade piiridel toimuvad aga põhilised geoloogilised protsessid.: Laamade servad
liigitatakse lahknevateks e. tõukeservadeks, kokkukulgevateks e. põrkeservadeks ja
nihkuvateks e. nihkeservadeks. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Tõukeservad paiknevad ookeanide keskmäestike alal, mis esinevad kõigis ookeanides,
moodustades ligikaudu 70 000 kilomeetri pikkuse ühtse veealuse mäestikusüsteemi. (Heldur
Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Ookeani keskmäestiku kohal tõusev konvektsioonivoog lahkneb kahele poole ja tõukab
maakoorelaamad laiali, varsti täituvad maakoore lõhed basaltse magmaga. Nii tekib rifti