Oli torm
nelja tuule poole visata. Siis märkas ta silmanurgast midagi sellist mis pani ta hetkega üle
keha värisema ja tõstis kõik kehakarvad püsti. Läbi tuisu ja raagus põõsaste silmas ta
äkki kaht hõõguvat silma. Hunt, mõtles Jaak ehmunult ja esimese hooga püüdis ta hakata
puu otsa ronima. Meeleheitlikult haaras ta esimese lähedaloleva oksa järgi aga see
murdus käes nagu õhuke pilbas. Puu alla prantsatades jäi ta õudusega vaatama talle üha
lähemale nihkuvast silmapaari. Midagi mõtlemata viskas ta paaniliselt hõõguva
silmapaari poole lõmmis tordi. Õhus laperdades lendas tort vaevu esimese põõsani.
Mõistes oma vastupanu haledust sirutas Jaak käe veinipudeli järgil, et sellega anda
tugevam hoop. Kuid ta märkas, et need silmad ei jõllitagi teda enam nii pingsalt.
Ettevaatlikult lähenes hunt lõmmis tordile, heitis tänuliku pilgu veel Jaagule, rebis
tordikarbi tükkideks ja hakkas õgima. Siis tundis ka Jaak hundis ära naaberküla Saare