3. isotroopsus tardkeha omadused on kôikides suundades ühesugused; 4. voolavuspinge sôltumatus hüdrostaatilisest survest arvestatud on metalli töötlemisel tekkivaid surveid. 127. Mis määravad metallide füüsikalised ja keemilised omadused? Kristallvôre parameetid ja elektronide orbiitide arv määravad metallide füüsikalised ja keemilised omadused. 128. Joonestada enamkasutatavate metallide ruumvõred ja võimalikud nihketasandid nendes? 129. Miks on raua sulamite tugevdusomadused suurusjärgu võrra suuremad, kui puhtal raual? Pôhimetalli aatomite asendamine lisandite aatomitega vôi nende vôresse tungimine muudab metalli füüsikalisi omadusi. 130. Mis moodustavad nn. kristallidevahelise aine metallidel? Terade vahel on mittelahustuvad lisandid (oksiidid, silikaadid, intermetalliidid) 131. Mis suunas aeglustub kristalliseerumise kiirus? Kristalliseerumise kiirus aeglustub valandi südamiku suunas. 133
karbiidiosakaste suurusest ja jaotusest pehmes ferriidi maatriksis. Jämedate, väheste karbiidiosakeste puhul plastne terase deformatsioon areneb hästi tänu nihketasandite suure arvule on materjal pehme ja plastne- lõõmutatud olek. Kui karbiidiosakased on peened ja suurearvulised, mida saab teha terase karastusel lõõmutus töötlemisel, nemad katuvad nihketasandid ja lisaks igaüks moonutab enda ümber ferriidi kristallvõre,see takistab dislokatsioonide liikumist, tulemusena materjal tugevneb oma plastsuse arvelt- karastus ja madal- või kesknoolutus. Karbiidiosakeste suurenemine, kõrgnoolutusel suurendab terase plastsus ja kesksüsinikteraste puhul annab optimaalse tugevuse- plastsuse omaduste kompleksi. Erinevalt terasesest ferriit--karbiidi struktuuriga lõõmutatud (normaliseeritud) või kõrgnoolutatud seisus, karastatud terase