S - nihkuva osa staatiline moment nulljoone suhtes I - kogu ristlõike inertsimoment b - nihkuva osa laius fvd - terase arvutuslik nihketugevus NB! Nihkepingete kontrolli võib kasutada igasuguse kujuga ristlõigete korral, kuid sümmeetriliste ristlõigete puhul võib kasutata põikjõukandevõime leidmist, mis on lihtsam! Märkus: lisaks tuleb kontrollida ka seina nihkestabiilsust! TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 21/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 5.4.2 Ristlõike kandevõime nihkepingete plastse jaotuse korral Teatud juhtudel, näiteks mõlema telje suhtes sümmeetriliste profiilide puhul, võib elastse nihkepingete kontrolli asenda plastse põikjõukandevõime leidmisega. NB
fy > 460 N/mm2. Veaga tagavara kasuks võib võtta ka kõigi teraste puhul = 1,0. Õhuke sein võib ka põikjõu mõjul välja mõlkuda. Seda probleemi ei teki, kui hw 72 , (4.15) tw ja piisab plastse põikjõukandevõime kontrollist. Kui tingimus 4.15 ei ole täidetud, ei tähenda see veel automaatselt, et sein mõlkub välja, kuid sel juhul tuleb kontrollida seina nihkestabiilsust. Teras 1 28 NÄIDE 4.5 RK 4 kuuluva keevistala ristlõike paindekandevõime Leida näites 3.3 vaadeldud keevistala I 1000×8 300×20 paindekandevõime. Efektiivristlõike inertsimomendi väärtuseks saadi näites 3.3 Ieff,y = 34220×104 mm4 ja vastupanumomendi väärtuseks
annaabi.ee 
