(delay - viivitus) – kasutatakse sagedusjaguritena, T-triger – loendussisendiga triger 67. Mis on register? Register – trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks, säilitamiseks ja väljaandmiseks. Iga biti salvestamiseks on vajalik eraldi triger. Rööbitise sisendiga ja väljundiga register – mäluregister. Register, millesse info sisestamine ja väljastaine toimub järjestikku nimetatakse nihkeregistriks. 68. Mis on kooder? Kooder on elektro-mehaaniline seade, mis muundab võlli pöördenurga või nurkkiiruse analoogsignaaliks või digitaalkoodiks. Olemas on veel lineaarkoodrid, mis erinevad pöördliikumisele mõeldud koodritest selle poolest, et koodri liikumine toimub mööda sirget. Muus osas on tööpõhimõte sarnane. Olemas on kahte peamist tüüpi koodreid: absoluutsed ja suhtelised (loendavad). Absoluutse koodri väljund näitab jooksvat võlli asendit
sünkroniseerimist. Peale kahendsõna(hulk bitte) võib olla registril ka muid operatsioone(algväärtuse asetud, mitme infoallika valik, nihe jne) , kuid sünkroniseerimine on alati oluline, millega määratakse kõigile trigeritele ühiselt info salvestamise aeg. Nihkeregister on register, milles on võimalik kaheninformatsiooni ühes või mõlemas suunas nihutada. Ehk liigutada bitte vasakule ja paremale. Nihkeregistrit, mis võimaldab nihet mõlemas suunas nim. Reversiivseks nihkeregistriks. Nihet kasutatakse näiteks info teisendamisel paralleelkujult järjestikkujule ja vastupidi. Matemaatikas tähendab nihe arvu jagamist ja korrutamist arvusüsteemi alusega. Ringnihe tähendab, et bitid ei lähe kaduma vaid ringi algusesse. Struktuurilt kujutab nihkeregister endast järjestikku ühendataud trigereid, kus ühe väljund on ühendatud teise sisendiga. Nihkeregistreid võid koostada kõigi trigeritüüpide baasil. Nihkeregistritel võib
annaabi.ee 
