intensiivsust. Nihkepinged jagunevad (üldiselt) vastavalt koormusolukorra mõjule (Joon. 3.10): · väändepinged = kui ristlõikeid üksteise suhtes pööratakse ümber varda telje; · lõikepinged = kui lõikeid üksteise suhtes nihutatakse (näiteks materjali lõikamisel). Vääne Lõige Nihkepind Nihkepind Koormus F M Sisejõud Koormus Sisejõud F Väändepinge M Lõikepinge
Mõjutab setete püsivust. Osaliselt küllastunud pooriruumides tekkivad kapillaarkiled, ning pindpinevus hoiab setet koos. Kõige väiksema nidususega on täiesti küllastunud pooriruumidega pinnas. Nõlva pinnase pealmine kiht nihkub aegapidi allapoole. (puud kasvavad viltusena, kuna maapind on vahepeal nihkunud) Kaks erinevat nihete süsteemi pinnas kas nihkub kihtidena, või pööratakse segi ühtseks massiks. Tavaliselt on üsna konkreetselt piiritletud nihkepind. Kui pealmise pinnase all leidub vett läbilaskmatu kiht, võib suurte vihmadega pealmine kiht veest küllastuda ja muutuda väga voolavaks. Näiteks kevadel, suurvee ajal kerkib jões veetase kõrgele, ja sellega kergitab ka kallaste küllastusvööndi. Peale veetaseme kiiret langust ei jõua aga põhjavesi pinnases sama kiiresti langeda ja küllastusvöönd on oma stabiilsest tasemest kõrgemal. Nõlva varing toimub astmeliselt alates jõe kaldalt ülespoole näiteks mõne tunni jooksul.
annaabi.ee 
