23 6.5. Nihkepingete laotus paindel Prismaatiline (lühike või pikk) varras (Joon. 6.24) on koormatud Siingi kehtivad y-peatelje sihilise põikkoormusega F: nihkepingete laotuste eritingimused · koormuse F toimel tekib vardas y-peatelje sihiline (niisamuti, kui väände korral) põiksisejõud Qy (mis takistab varda nihkedeformatsioone ja võimalikku läbilõikamist selles sihis); · koormuse F toimel tekib vardas alati ka paindemoment Mz, mis takistab varda pooleks murdumist (purunemise mehhanism kas läbilõikamine või murdumine sõltub sellest, kumb mõju domineerib); · sisejõud Qy laotub üle varda iga ristlõike funktsiooni xy (see on lõikepinge) järgi;
23 6.5. Nihkepingete laotus paindel Prismaatiline (lühike või pikk) varras (Joon. 6.24) on koormatud Siingi kehtivad y-peatelje sihilise põikkoormusega F: nihkepingete laotuste eritingimused · koormuse F toimel tekib vardas y-peatelje sihiline (niisamuti, kui väände korral) põiksisejõud Qy (mis takistab varda nihkedeformatsioone ja võimalikku läbilõikamist selles sihis); · koormuse F toimel tekib vardas alati ka paindemoment Mz, mis takistab varda pooleks murdumist (purunemise mehhanism kas läbilõikamine või murdumine sõltub sellest, kumb mõju domineerib); · sisejõud Qy laotub üle varda iga ristlõike funktsiooni xy (see on lõikepinge) järgi;
dx dx gradient ja S pindala. Gaaside viskoossus temperatuuri tõustes suureneb, vedelikel aga väheneb. Ühikuks Pas. Nihkepaskal on formaalselt küll rõhuühik paskal (N/m2), kuid tuleb arvestada, et klassikalises rõhuühikus on jõud normaalne, st. risti pinnaga, nihkepaskali puhul aga tangensiaalne, st. paralleelne pinnaga. Nihkepaskal esineb nii sisehõõrde kui ka nihkedeformatsioone kirjeldavates avaldistes. Reynoldsi arv. Dimensioonita suurus, mis iseloomustab üleminekut laminaarsest voolamisest turbulentsesse. Ülemineku piiriks on nn. kriitiline Reynoldsi arv. Reynoldsi arv avaldub v R =l , kus l on keha mingi iseloomulik mõõde (näiteks toru läbimõõt või ka lennuku tiiva laius), v on voolamise kiirus ja gamma on kinemaatiline viskoossus. Torus voolamise korral loetakse