Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
Seda omadust
nimetab D üldinimlikkuseks. Üldinimlikkus ongi vene rahvuse üks tähtsamaid iseärasusi.
Üldinimlikkuse, euroopalikkuse ideed osutuvad ,,Idioodist" rääkides oluliseks. Vene rahvus on
noor ja see peaks looma kultuuridreühtsust.
1867. abiellub D teist korda, tema abikaasaks saab stenografist, sekretär Anna Snitkina. Nad
reisivad Euroopasse, Genfis alustab D ,,Idioodi" loomist. Idioodi tegelased on ka Sveitsis. Ta
tahab kujutada positiivset, kaunist inimest vastukaaluks nihilistidele (Raskolnikov oli pm
nihilist). Positiivset tegelast luua on mitu korda raskem kui negatiivset, sest headus on midagi
hajuvat, selles ei ole konkreetsust. Oma romaani peategelases tahab ta näha Kristust, kes
kohtub kaasaegsete inimestega ja on ka ise normaalne kaasaegne inimene, uus Kristuse
kehastus. Kavandites nimetabki D teda vürst Kristuseks, hiljem raamatus on ta nimi vürst
Mõskin. Tähtsamaks alltekstiks saab Johannese evangeelium. Kristuse kuju selles