Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
T kirjutab sellistest
probleemidest, mis D-t sügavalt ärritavad. T tuleb tagasi oma Isade ja poegade konseptsiooni
juurde. T ei sarnastanud end Bazaroviga. Ta pidas vajalikuks väljendada sümpaatiat Bazarovi
vastu. Ta oli traagiline kuju. T võrdleb end nihilistiga. Siit hakkab kasvama välja D-i 40ndate
aastate haritlaste konseptsioon. D hakkab süüdistama selles, mis praegu (60ndad) Vm-l toimub
(revolutsiooniline liikumine). Revi isana kujutab D Stepan Verhovenskit. Läänlased on
nihilistide vaimsed isad. Stepani prototüüpideks on T. Granovski oli lääneeuroopa ajaloo-
uurija. Granovski kohta ilmub brosüür, mille autor oli Strankevits, D-le väga lähedane inimene.
Brosüüris on kujutatud Granovskit kui väga tundlikku, sentimentaalset inimest. Ta jumaldab
Lääne-Euroopat. D arvab, et kõik need 40ndate aastate idealistid olid oma vaadetes väga
abstraktsed, nende vaated olid välja kujunemata. D kasutab läänlaste kohta mõistet ,,puhas"
vaimselt rikkumata hingega
annaabi.ee 
