SEMIOOTIKA AJALUGU II
Fenoteksti tasand tekstiteoorias.
Semiootika. Kronoloogiliselt eelneb märgile, süntaksile, denotatsioonile ja signifikatsioonile,
sünkrooniliselt ristub nendega. Ajutine liigendus, mitteväljenduslik rütm. Keelelis-rütmiline. Ei ole
võimalik hinnata semiootika tähendust -- tal pole tähistamiskõlbulikke üksusi, mis oleks
lokaliseeritavad. Genoteksti tasand.
Öelda, et keel on praktika, tähendabki mõista, kuidas semiootika surve all nihestub sümboolika ja
temaga koos ka tähendus. Et ärgitada tähenduse suhtes heterogeenset semiootikat nihestama seda
sümboolset tähendust, mida subjekt on harjunud pidama omaks, peab kõneleva subjekti diskursus
saama tõuke mõne "teise" diskursuselt.
Intertekstuaalsus. Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas
tähenduste transformeerimine. Krull.
annaabi.ee 
