Uusromantism
ja naturalistidele, samuti olid nad romantilise luule ilutsemise vastu. Sümbolistid püüdlesid
alateadvusliku, irratsionaalse poole, nägid sümbolismis kunstilise mõtlemise uut tasandit.
Oma teostes loobusid nad konkreetsetest süzeedest. Nad pöörasid suurt tähelepanu
sõnavarale, tõid kasutusele vabavärsi ja metafoorid.
Luuleloomingut mõtestati sageli keelemaagilise ja müstilise toiminguna, kus kõlade ja
tähenduste ,,täpse nihestatuse" tulemusena vabaneb sõna sisenduslik, kuid ka
transtsendentne jõud. Sõnasugestiooni taotlusi teenis rütmi esiletõus nii luules kui ka
proosas; liiguti kirjanduse muusikalise ideaali poole, harrastati palju vahevorme
(proosaluuletus, vabavärss). Sümbolistid andsid tõuke ka 20. saj luuleteooriale.
1
Sümbolistide teostes peegeldub hingeline kriis, domineerivad nukrus, ükskõiksus
annaabi.ee 
