SEMIOOTIKA AJALUGU II
sünkrooniliselt ristub nendega. Ajutine liigendus, mitteväljenduslik rütm. Keelelis-rütmiline. Ei ole
võimalik hinnata semiootika tähendust -- tal pole tähistamiskõlbulikke üksusi, mis oleks
lokaliseeritavad. Genoteksti tasand.
Öelda, et keel on praktika, tähendabki mõista, kuidas semiootika surve all nihestub sümboolika ja
temaga koos ka tähendus. Et ärgitada tähenduse suhtes heterogeenset semiootikat nihestama seda
sümboolset tähendust, mida subjekt on harjunud pidama omaks, peab kõneleva subjekti diskursus
saama tõuke mõne "teise" diskursuselt.
Intertekstuaalsus. Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas
tähenduste transformeerimine. Krull.
Luule tähistatav viitab teistele diskursiivsetele tähistatavatele, nii et luule lausungis saavad loetavaks
paljud teised diskursused. Nõnda luuakse luule tähistatava ümber keerukas tekstuaalne ruum, mille