Jalgsema küla ajalugu
Ühistegevus oli kujunenud Eesti Vabariigi lõpuaastateks majanduse tugevaks aluseks.
Ühistegevuse kaudu saadi majandus küllaltki heale järjele.
Jalgsema küla oli suur ja rahvarohke. 1939 aasta põllumajandusloenduse järgi kuulus
Jalgsema külasse 42 majapidamist ( 35). Külas olid järgmised talud: Kivimäe,
Metsavahi, Rehe, Vahemetsa, Vanakooli, Vuura, Metsa, Allikahansu, Sepa, Pika,
siimu, Andrese, Madise, Ansomardi, Nigulsoone, Allika, Allikajüri, Läti, Vadre,
Korni, järska, Kõrtsi, Lätiaseme, Raja, Agana, Seegri, Rande, Liiva, Kauni, Mesilase,
Teraseaugu, Naela, Peetri, Lobanovi, Lepiku, Tipi, Tominga, Tagametsa, ( Signe
Tammar ja Marge Järve. Jalgsema küla ajaloost. Uurimistöö, 1990, lk 5-9 )
Külarahvas oli töökas ja hoidis kokku. Ühiselt peeti talguid ja pulmi, ristiti lapsi ja
saadeti viimsele teekonnale lahkunuid.
Küla rahuliku arengu katkestasid 1939. aastal alanud pöördelised sündmused.
1
annaabi.ee 
