ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS
suhet keskkonnaga, ning nende vastastikku mõju. [1] Erinevalt Nightingale kirjeldab
Virginia Henderson seevastu inimest kui individuaali, kellega õed vastastikult
suhtlevad. Ta väitis, et indiviid vajab abi, et saavutada tervis ja sõltumatus või
spetsiaalselt rahuliku surma. Selleks, et isik saaks funktsioneerida terviklikult, peab ta
suutma säilitada emotsionaalse ja füsioloogilise tasakaalu. [2] Hildegard Peplau
definitsioon on mingil määral sarnane Hendersoni ja Nightningale omadega- nemad
mõistsid inimest, kui isiksust, kellel on vajadused. Peplau jaoks oli inimene isik, kes
on arenev organism, mis üritab vähendada ärevust, mida on põhjustanud vajadused.
[3] Jean Watsoni definitsioon langeb samuti kokku eelneva kahe teoreetikuga. Inimene
on väärtustatud isik, kelle eest tuleb hoolitseda, austada, rikastada, arusaada ja
abistada. Üldine filosoofilises vaade inimesest on kui täielikult funktsioneeriv
integreeritud isiksus. [4]
annaabi.ee 
