Ükskõik mis teemal Florence Nightingale arutleb, tema jaoks on kõige keskmes patsient ja tema vajadused. Patsiendi füüsiline keskkond oli Nightingale’i jaoks esmatähtis. Kuigi tol ajal ei peetud seda oluliseks, tõi tema välja värske õhu ja tuulutamise olulisuse. Keskkond Nightingale’i teooria järgi keskkond on kesksel kohal, kuna keskkonna abil toetab meditsiinitöötaja patsiendi tervenemist. Keskkond jaguneb kaheks: kõige esimeseks järjekorras peab Nightingal mitu aspekti, näiteks õhutemperatuur, ventilatsioon ja patsiendi voodi olukord. Patsient, kes peab sisse hingama tema enda tekitatud roiskuvat õhku, ei saa paraneda, vaid tema seisund võib hoopiski halveneda. Nightingale rõhutab, et aknad peaksid olema pidevalt lahti, samas kui palatit soojendatakse. Patsient kes on teki all, külma ei saa. Tuulutama peab pidevalt, ka patsiendil peaks olema voli ja võimalus avada aknaid. Patsient, kes peab sisse hingama tema
kultuuridest. See on väga oluline aspekt õendusabi osutamisel. Kui nüüd pöörduda õendusteoreetikute poole, siis nendel on ka oma keskkonna nägemine ja seletus selle mõjust inimesele ja nende tervisele. Virginia A. Henderson näiteks ütleb, et välistingimused mõjutavad organismi elu ja arengut. Sotsiaalne keskkond on patsiendi ja tema peresisesed suhted.Siin oluline keskonna tasakaal ja isiklik hormonia. Florence Nightingal ütleb, et keskkond annab ja võtab elu.See koosneb kõigest, alates patsiendile antavast toidust, kuni õe sõnalise ja sõnatu suhtlemiseni. Katie Eriksson, väidab,et keskkonnas on nii positiivsed kui ka negatiivsed mõju indiviidile,mis sõltub tema suutlikkuse tasest.Hildegard E.Peplau toob välja,et keskkond inimeste ümbritsevad ja muutuvad jõud,mis mõjutavad patsiendi tervise paranemist(nt.haigla,vanemate kodu). Õendustegevus
annaabi.ee 
