20.-21. sajandi kunst
Documenta näitustesse on olnud kodeeritud
külm sõda – poliitiline opositsioon sotsialistlike Ida-Euroopa maadega, siia pole
kaasatud üldiselt Ida-Euroopa kunsti.
1990ndatel, pärast Berliini müüri langemist, sattus Documenta identiteedikriisi.
Seda püüti lahendada välismaa kuraatoritega: 1992 – Jan Hoet, hollandlane,
1997 – Catherine David, prantslanna, esimene naiskuraator Documenta ajaloos,
ta pani suurt rõhku internetikeskkonna kaasamisele, 2002 – Okwui Enwezor,
nigeerlasest njuujorklane, esimene mustanahaline kuraator Documenta ajaloos
Esimest korda eksponeeriti Documental suhteliselt palju nn Ida-Euroopa
kunstnike töid alles 2007. Aastal.
Documental on reputatsioon kui tugevalt akadeemilise taustaga hiigelnäitusel,
mis lähtub filosoofilisest alusest. Paljud siia valitud projektid on kunstniku
aasta(kümne)id kestnud järjepideva töö tulemus. Documenta on pigem
vasakpoolse meelsusega näitus. Pärast Beuysi “7000 tamme”, mis sai alguse
annaabi.ee 
