Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks
Joonistab poeemis välja moodsa aja haritlastüüpe jne. Uutmoodi naise
tüpaazi loomine. Eriti tähtis on see, et Alveril on veenev jutustamisanne, mida oskab panna ka
värssidesse. ,,Pikemat värssteksti tuli ka hiljem: Mõrane peegel, Pirnpuu, Pähklikoor.
,,Viletsuse komöödia" (1935) proosapoeem. Proosa ja luule tunnusjooni ühendav mingil
määral. Alverliku maailma kujutamine.
Esimene luulekogu ,,Tolm ja tuli" (1936) Alveri kujutlusmaailmas on esik luulekogus
seoseid Niezche maailmaga.
Alver seab esteetilise primaarsema. Esteetika ja kunst on suurem kui loodus. Kunst on midagi,
mis on püha ja ülim ning võiks valitseda kõike muud. Kunstikummarduslik suhe, mis noorel-
eestil ja ka Siurul olnud.
Muutused peale esikkogu: dekadentslikkus väheneb, peegeldab loodust vahetult sellisena,
nagu kirjutamishetkel oli. 1940ndatel katsetab parallelismi kasutamine luules (rahvalaululikud
võtted). See on uue algus, kuid samas see muutus jääb pooleli