Kirjand "Kuritöö ja karistus"
rikkujaga. On vaid ähmane lubadus surmajärgsest elust allilmas, kuid puht õiguslikust
vaatenurgast vaadeldes on Nebukadnetsari süsteem tunduvalt mõjuvõimsam - just nimelt
reaalsete karistuste tõttu. Aga kuidas on lood kuritöö ja karistusega kirjandusmaailmas läbi
aegade? Millised on ilukirjanduses kasutatavad karistused ning mis ahvatleb kõikvõimalikke
tegelasi siiski mõne kuritööga hakkama saama?
Mõned inimesed on täiesti kindlad, et nad on teistest paremad, Nietzschelikud üliinimesed.
Sellega kaasneb arusaam, et neil on õigus mõista iseenese tarkusest teiste üle kohut. Saab
võrrelda "Hamleti" Claudiust, kes tegi ka põhimõtteliselt midagi sellist ja kuigi moraalselt ta
tundis, et ta peaks oma tegu kahetsema, ei teinud ta seda."Kuritöö ja karistuse" Raskolnikov
üritas paaniliselt oma tegu endale õigustada, ta ei lasknud mõttel, et ta midagi valesti tegi,
pähegi tulla. Sarnaseid analooge leidub pea kõikides kirjatükkides, iga ilukirjanduslik teos
annaabi.ee 
