Maailmakirjandus IV
aprillil 1824
suri ta ühel Kreeka saarel lahingusse jõudmata. Tema büst pandi püsti Cambridge'i. Teda tuleks käsitleda
romantilise autorina. See valgustuslik osa annab talle mastaapi juurde. Värsiehituse kaudu sobiks Byron
rohkem kokku 19. sajandiga. Kirjanduses loob paha poeedi imago, see püsib tänapäevani. Tuleb vaadata,
milles seisneb mäss. Tegelikult on Byroni puhul tegu sotsiaalse mässuga. Byroni mastaapne individualism,
üksiklus - see viib välja Nietze üliinimeseni.
P. Bysshe Schelley - mõlemad on siniverelised koos Byroniga. Oleks pärinud paruni tiitli, kui poleks varem
surnud. Ema oli tal haritud ja kirjandushuviline - sealt sai Schelley oma eelduse, tema isa oli karm maa-
aadlik. Schelley ise oli õrn ja tundlik, teda huvitasid loodusteadused ja teda kutsuti koolis hulluks-
Schelleyks, sest teda huvitas ka elekter. Schelley kirjutas algus erakordselt halvasti, andis luulekogu välja
koos oma õega - "Victor Cazire'i..