Eesti kultuur 19.-20. sajandil
põllumajanduse arengus (Middendorff oli selle president):
Eesti põllumeeste seltsi rajamise küsimus.
Eestikeelse põllumajandusajakirja loomine 1868 Tartus (,,Eesti Põllomees"). Asutaja
Middendorf, esimene toimetaja Jannsen.
Eesti põllumajanduskooli asutamise idee ja eeskuju Eesti Aleksandrikooli rajamisele.
Teater
Teater oli Tartus alates 1812. aastast olnud keelatud, taaslubati 1867. Tartusse tõi
teatri Carl Theodor Nielitz, kes oli 1855. aastast Tallinna Saksa teatri direktor olnud.
Baltisaksa ja soome mõju eesti keeleteaduse arengule
Keelekasutuses arendati soome traditsioone, elluviijateks olid baltisakslased ja
eestlased.
Uus kirjaviis. Eduard Ahrens (1803-1863). Kuusalu pastor, lõpetas Heinrich Stahli
grammatikast alguse saanud saksa ja ladina orientatsiooni ning rajas uue,
soomesuunalise keelekäsitlusviisi, mis on püsinud tänaseni. 1843 avaldas
grammatika, mille aluseks oli olnud soome keele oma.