Terakeste ümardatus. Plastsusdiagramm. Pinnase liigitamisel lõimise järgi on aluseks osakeste suurus. Eristatakse tabelis 1.1 toodud pinnaseosakeste lähedaste mõõtmetega intervallid ehk fraktsioonid. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust, eraldab osakesed ja suurendab nende liikuvust. Kui pinnases leidub ainult seotud vett, on pinnas tahkes olekus. Niiskuse suurenemisel ja vaba vee ilmumisel läheb pinnas algul plastsesse ja seejärel voolavasse olekusse. Niduspinnaste olekut, mis väljendab osakeste liikuvust sõltuvalt niiskusesisaldusest, nimetatakse pinnase konsistentsiks. Konsistents on savipinnase jaoks sõltuvalt vee sisaldusest on savi kas siis kõva, kõvaplastne jne. Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist nimetatakse nidususeks. Liivpinnastel, mis koosnevad jämedatest (üle 0,1 mm) terakujulistest osakestest ja mille puutepinnad on väga väikesed, pole nidusust. Neid pinnaseid nimetatakse nidususeta ehk pudedateks pinnasteks
puhul. Liiga lame nõlv põhjustab mahukaid kaevetöid, st põhjendamatult suurt ehitusmaksumust. Nõlva purunemise põhjustavad tavaliselt nihkepinged - maapinna kõrguste vahe kutsub esile nihkepingete suurenemise pinnases, kuni nad ületavad pinnase nihketugevuse. Purunemine toimub sageli mööda lihkepinda, mille kalle on lähedane pinnase sisehõõrdenurgale ja sõltub pinnase nidususest. Niduspinnaste puhul võib nõlva maksimaalse kõrguse leida valemiga H = c´/ cos2(tan - tan ) , kus c´ on pinnase nidusus - pinnase mahukaal; - nõlva kalle; - pinnase sisehõõrdenurk. Ligikaudsed lubatud toestamata nõlvale: Kui < , siis on nõlv püsiv igasuguse kõrguse puhul Pinnas liik Süvendi sügavus