Vabadusvõitlus
Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11.
sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu.
Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku
Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades
tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi.
1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma
bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas
kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka
Eestit.
Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud
Pudiviru vanem Tabelinus.
Ida- Eestisse levis ristiusu elemente ka Venemaalt, seda kinnitavad vene laensõnad:
rist, raamat, papp jne.
Eestlased ei suhtunud ristiusku pöördunutesse vaenulikult. Äga võitlus uue usu vastu
algas 13. sajandil, mil seda vägivaldset peale suruti.
2
annaabi.ee 
