laamendas kogu labori sassi , et läks ligi 20 meest , et teda rahustada. Ta pandi puu külge. Hiljem ehitati talle palmikkatus ka vihma ja päikse varjuks. Aureliano Buendia ja Remedios Moscote... Nad laulatati. Remedios oli väga küps selle kohta, et ta nii noor olivanemad õpetasid talle kuuga kõik vajaliku selgeks, ning ta oli väga mõistlik, ja armastas oma meest väga. Laulatusel veeres küll sõrmus minema, kuid muidu sujus kõik hästi. Paater Nicanor Reyna, kes laulatuseks kohale kutsuti otsustas sinna ka pikemaks jääda, et patuseid Jumalale lähemale viia. Ta ehitas sinna isegi kiriku, aga Rebeca ja ta mees pidid aga ootama pulmadega seni kuni kirik valmis saab. Siis aga suri Remedios, kuna pidi ilmale tooma kaksikud. Tänu sellele lükkus kogu plaan edasi. Sel leina ajal tuli aga tagasi kadunud poeg Jose Arcadio, kes oli meremees olnud ning nüüd palju kogenenum. Tema hakkas kohe Rebecale meeldima ning nad
'penthera'. (Waters 2005: 70) 11 1.5. Sõna foobia päritolu Inimesed teavad foobiate olemasolust juba tuhandeid aastaid, aga alles nüüd oleme nendest rohkem teadlikud, sest info kättesaadavus on väga hea. Esimene säilinud info foobiast on kirjutatud Kreeka filosoof hippokratese poolt (470-410 eKr), kus ta seletas lahti oma patsientide probleemid. Ühes oma teoses kirjeldas ta mehe, nimega Nicanor, seisundit, kellel oli kartus flöödimängu ees. Hippokrates kirjutas: ,,Kui pillimees hakkas flööti mängima, siis see muusika tõi Nicanor'is esile sellise hirmu, et mees ei saanud seda kontrollida." (Korgeski 2012) Aga Hippokrates polnud see, kes tuli välja terminiga ,,foobia". See juhtus alles 500 aastat hiljem, kui Rooma doktor, Celsus, tuli lagedale sõnaga ,phobia' ehk foobia. Ta kasutas sõna Hydrophobia, mis tähendab kartust vee ees
annaabi.ee 
