Arheoloogia referaat - Neoliitikum
erijoontega piirkonda: (1) Kagu-Eesti, (2) Põhja-Eesti ja (3) Lääne-Eesti saared. Ühine neile
kõigile on nõude vormimine kitsastest, tihti vaid kuni 1 cm laiustest kumera-nõgusa
ühenduspinnaga savilintidest. Mandri-Eestis on savi hulka segatud üldjuhul orgaanilist
lisandit: teokarbipurdu või taimi, saartel domineerib mineraalne lisand, põhiliselt kivipurd,
tihti koos vähese purustatud taimse massiga. Nõud on olnud koonilised, pisut kaarjate seinte
ja terava, mõnikord nibutaolise põhjaga. Neid on olnud erinevas suuruses, kuid rohkem oli
siiski suuri anumaid, mille kõrgus oli suuava läbimõõdust kas natuke suurem või sellega
võrdne. Mandril esineb ka piklikke liuataolisi väikenõusid. Nõude servad on tavaliselt sirged
ja serva suunas õhenevad, lõppedes kumera või teravneva äärega. Saartel on seinapaksus
üldiselt üle 1 cm, mandril väiksem. Savinõude pinnad on olnud nii sise- kui välispinnalt
silutud või riibitud, esineb isegi lihvitud pinda
annaabi.ee 
