Rõivastus
Karja naine
19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud
rahvarõivakostüümi, mil ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, põll, liistik, kampsun, pea ja jalakatted, pealisrõivastest pikk
kuub ja lambanahkne kasukas.
Särk tehti peenemast linasest riidest piha ja jämedama takuse alasega, mis pandi siin pikiriidest ja laiendati külgedel siiludega.
Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Pits niblati peenest linasest või puuvillasest niidist. Võrkpõhjaga pits oli 45 cm
laiune, selles oli kas geomeetriline või stiliseeritud taimornamendis kiri, mida ümbritses jäme värviline kontuurniit. Pitsi kudumise
ajal sisseveetud kontuurniit oli kas tumesinine ja punane villane või helesinine linane lõng.
Kraed (vahel ka varruka värvleid) kaunistati tumedakoloriidilise villase tikandiga. Tikkimisel kasutati hästi peeniket tumesinist,
punast ja rohelist heiet
annaabi.ee 
