VIIKINGID JA NENDE PEAKATTED – MÜÜT VÕI TEGELIKKUS
mitte viikingite esindajat. (Holck, 20016,186). On teada, et juba Vana-Rooma kui ka Vana-
Kreeka kirjanikud on viidanud põhjamaade sõjarditele, kes kandsid seal kiivreid koos
sarvede ja tiibadega. Viited iidsetelt kirjanikelt on juba moonutatus, sest arheoloogia näitab,
et sarvedega peakatted olid kasutusele tseremoniaalsetel eesmärkidel ja viikingite ajastu
alguses kadunud ( Celan 2000, 199).
Üheks suurimaks verstapostiks sarvikute ettekujutuse kujunemisel on olnud helilooja
Wagneri Nibelungeni teosele kostüüme loonud kunstnikud, kes kasutasid kiivritel sarvi ja
tiibu (Celan, 2000, 199). Siit on võimalik järeldada, et kirjanikele ja kunstnikele, kes
laenasid julgelt ideid iidsetelt kirjanikkelt oli see moonutatud ning sajandite jooksul
kinnistunud arusaam teadmata ning kujutasid viikingeid sarvede ja tiibadega.
Töö autori arvates võis puududa kirjanikkel ja/või kunstnikel soov või tahtmine ajalugu
annaabi.ee 
