väga armastas. Isa-ema halvapoolsed suhted on jätnud Isabelile sügava armi. Nüüdseks surnud isa oli sõnaks ema võimu all. Mehe eneseväärikus ja elutahe olid tallatud põrmuks. Isabel tajus kõike seda juba lapsena. Seepärast on ta enesessetõmbunud ning pelglik inimeste suhtes. Suvi on saabunud ning Isabel kohtab Martin Justust- ajalooõpetajat, kes on otsustanud kirjutada raamatu Sokratesest. Martin Justus on abielus, kuid mitte õnnelikus. Ta elab niasega koos puhtast mugavus- ja harjumustundest. Armastus on kustunud juba ammu. Ainukeseks rõõmuks on talle ta tütar Astrid ning loomulikult töö. Martin Justus saadab naise ning tütre suveks Narva-Jõesuu puhkama, et ise alustada teost oma lemmikfilosoofist Sokratesest. Kuid peagi taipab ta, et ei suuda siseneda tollesse kaugesse aega, midagi olulist jään mõistmata. M. Justus peab tõdema, et eelkõige on ta kooliõpetaja, mitte kirjanik.
vaimu arendamisega, kui võõraid nähti siis ainult öeldi sõnadega, mitte ei pildunud pallidega. Samas tegeletis siin ka armastusega suudeldi vabamalt kui mujal mailmas mis oli suureks imestuseks vürstrinnale kelle arvates tõelist armastust tuntakse nii noorelt ja abielludes ei ole enam keegi neitsi. Kui ülejääanud ggrupp templisse läksid siis Niccolo jäi Danaose juurde kooli ja rääkis temaga, Danaos tegi talle ettepanek uet too ta niasega magaks kuna ta ise ei saavat lapsi, mis aga sugugi Niccolole usu pärast vastuvõetav ei olnud aga mis Allotrias täiesti tavaline asi oli. Järele mõeldes ei saanud ju Niccolo öelda Danaosele et tal keegi teine silmapiiril oli ja seetõttu ta naisega maga da ei saanud, selleks türukuk ei olnud keegi muu kui Andromance. Vahepeal käidi alkeemikute juures kes suutisd teha elementaarsetest asjades kalliskive ja kulda, kuid seda kõike tehti siin väiksestes kogustes, kuna sellel polnud mingit
annaabi.ee 
