S id eain e sisald u s, % Joon. 21. TiC-NiMo kermiste kõvadus sõltuvalt NiMo sisaldusest ja Ni :.Mo suhtest Legeerimine molübdeeniga (kuni 30 mass% nikli suhtes) suurendab Cr3C2-Ni kermiste kõvadust peaaegu lineaarselt Mo koguse suurenedes sideaines. (joon.22). Mo ei lahustu Cr3C2-s ja ta jääb kogu mahus sidefaasi, moodustades tardlahuse nikli baasil. Suurema Mo koguse korral on võimalik intermetalliidide Ni3Mo ja Ni4Mo teke, mis muudavad sideaine hapraks. Joon.22 on näha, et kõvaduse muutumine on sarnane nii otsesünteesi kui ka astmelise sünteesi teel saadud karbiidi puhul. Ainult otsesünteesi teel saadud kermised on keskmilelt 100-150 ühikut suurem kui astmelisel sünteesil saadud karbiidist kermisetel. Seda võib seletada väiksema karbiiditerade suurusega. Peeneteralised kermised on reeglina suurema kõvadusega. 50
tähtsusega sideaine kulumine, mis kriibitakse või surutakse karbiiditerade vahelt välja. Selleks, et vähendada sideaine eemaldumist, tuleb tõsta sideaine kõvadust või voolavuspiiri. Üheks selliseks võimaluseks on legeerida niklist sideainet elementidega, mis moodustavad nikliga tardlahuse või intermetalliidi, näiteks molübdeeniga. Molübdeen lahustub niklis ja suurema koguse korral moodustab intermetalliidi Ni3Mo. Katsed kinnitasidki, et legeerimine kuni 20% Mo vähendab kulumist kuni 40 % (joon.23). See ongi tõenäoliselt tingitud sideaine kõvaduse ja voolavuspiiri tõusust, mistõttu sideaine on raskemini karbiiditerade vahelt välja pressitav. Suurema koguse (30%) molübdeeniga legeerides tekib sideaines intermetalliid Ni3Mo, mis muudab sideaine kõvaks, kuid hapraks. Materjalis võivad tekkida hõõrdumise käigus pinnakihi alla mikropraod 47
Nikkel alandab muutuse temperatuuri nii, et isegi jahutusel õhus toimub see martensiitmehhanismi teel. Kõik legeerelemendid lahustuvad seejuures rauas ja karastamisel jäävad martensiiti. Karastamine temperatuurilt 800-860 0C õhus fikseerib üleküllastatud legeerelementidega süsinikuvaba martensiidi. Selle vanandamine temperatuuril 480-520 0C tekitab struktuuris ultrapeened (alla nanomeetri) intermetalsed faasid - Ni3Ti, NiAl, Fe2Mo, Ni3Mo ja teised. Tänu madalale süsinikusisaldusele terases puuduvad haprad karbiidid, peened intermetalliidid aga ei takista dislokatsioonide liikumist. Tulemusena tekib sulam suure tugevuse (Rm 2000 N/mm2) ja sitkusega (KCU0,5 MJ/m2). Voolavuspiiri poolest ületavad martensiitvananevad terased kõik konstruktsiooniterased (R P0,2 1200 N/mm2), on väga tehnoloogilised: suure läbikarastuvusega, hea keevitatavusega, kergesti deformeeritavad
annaabi.ee 
