Platoni poliitiline õpetus
sellega, et toota ihadest vljakasvavate soovide ja vajaduste rahuldamiseks
tarvilikku. Need, kelles domineerib sakas hingejagu, on sobilikumad sjalis-
administratiivseks tegevuseks, st nad peaksid tagama hiskonna kaitstuse
vlisvaenlaste rnnakute eest ja hoidma korda siseriigis. Ja mis oleks parem
riigile kui see, et seal valitseksid inimesed, kelles domineerib mistuslik
hingejagu, tnu millele oleks valitsus suuteline langetama poliitilistes
ksimustes igeid otsustusi.
Siit aga nhtub, et tees mitte kik pole kige jaoks klbulikud ning, et
kigi head kekiku saab edendada parimalt seelbi, et iga hiskonnaliige
tidab tpselt seda funktsiooni, mille jaoks ta klbulik on. Platoni petuses
endas ka vertikaalset jaotust, mis jagab elanikkonna iguslikult
ebavrdsetesse kihtidesse vi seisustesse. Samas ei pea Platon sellega silmas
mitte riigivimu poolt lalt alla sisse viidud riigikorraldust. Ta lhtub
veendumusest, et inimesed oma loomupraste eelduste kohaselt jaotuvad
sellistesse rhmadesse