muundamisel. Suhteline magusus on 0,4-0,5, energiasisaldus 17 kJ/g. Trehaloos on suhkrust vähem magusam. Kitiini monomeeriks on GlcNac (N-atsetüülglükosamiin). Monomeeri vahel on - sidemed(1,4). Kitiin on krabide, homaaride, putukate eksoskeleti materjal, mida homaaride ja krabide puhul tugevdab kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Lülijalgsete kõva kooriku ja rakuseinte materjal kitiin on tselluloosile väga lähedase struktuuriga, ainult 1 OH-rühma asemel on atsetüülaminorühm -NHCOCH3 . Kitiini avastas professor H. Braconnot 1811. aastal seentest. Alles 1830. aastal isoleeriti sama ühend putukate välisskeletist ja sellest ajast kannab ta nime kitiin. 1859. aastal avastas teine prantslane C. Rouget kitosaani. Kitiini on lülijalgsete väliskeletis, seente rakukestades, käsnades, ainuõõssetes. Kitiin on hargnematu polüoos. Kitiin on eriliselt vastupidav, elastne, ei lahustu vees. Kitiin laguneb looduslikult ensüümide mõjul, millest tuntum on kitinaas.
vahel ka otse linnastest. Maltoos lahustub vees hästi ja on magusa maitsega. KITIIN Kitiini monomeeriks on GlcNac (N-atsetüülglükosamiin). Kitiin on krabide, homaaride, putukate eksoskeleti materjal, mida homaaride ja krabide puhul tugevdab kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Lülijalgsete kõva kooriku ja rakuseinte materjal kitiin on tselluloosile väga lähedase struktuuriga, ainult 1 OH-rühma asemel on atsetüülaminorühm -NHCOCH3 . KITIIN Kitiini avastas professor H. Braconnot 1811. aastal seentest. Alles 1830. aastal isoleeriti sama ühend putukate välisskeletist ja sellest ajast kannab ta nime kitiin. Kitiin on hargnematu polüoos. Kitiin on eriliselt vastupidav, elastne, ei lahustu vees. Kitiin laguneb looduslikult ensüümide mõjul, millest tuntum on kitinaas. KITOSAAN Kitiini levinum keemiline teisend on kitosaan, mille ehitusüksustes puudub
lainepikkuse jaogs mdetakse ergastusspekter. Kolmandal korral mdetakse emissiooni maksimaalsel ergastusel. Luminestsentsi phjustavad struktuursed faktorid. Molekul peab sisaldama konjugeeritud kaksiksidemeid, millega kaasneb -elektronide delokalisatsioon ja nende vime ergastuda. -elektrone delokaliseerivad rühmad: -NH2, -OH, -F, -OCH3, -NHCH3, -N(CH3)2. Neid gruppe sisaldavad molekulid fluorestseeruvad. -elektrone lokaliseerivad rühmad: -Cl, -Br, -I, -NHCOCH3, - NO2, -COOH. Neid gruppe sisaldavad molekulid ei fluorestseeru. Aniliin fluorestseerub, nitrobenseen mitte. Molekuli jäikus suurendab fluorestsentsi, kuna energiat ei ole nii lihtne enam vnkumistele ja keskonna soojusele anda (prkumised teiste molekulidega). Viskoosus suurendab fluorestsentsi. Lahusti mju. Lahustid millede molekulid sisaldavad -Br, -I, - NO2, -NN-, kustutavad proovi molekulide fluorestsentsi, kuid vivad suurendada fosforestsentsi.
annaabi.ee 
