50% suurem aatomiraadius; madalam elektronegatiivsus; d-orbitaalide olemasolu. Ei moodusta kordseid sidemeid. Maksimaalne sidemete arv on 6. 34. Võrrlege valge ja punase fosfori omadusi. · valge fosfor, mis on P4 tetraeedritest koosnev pehme, mürgine tahke aine, mis süttib õhuga kokkupuutel. · punane fosfor (P4)n, mis on vähem reaktiivne. 35. Lämmastiku olulisemad ühendid (NH3, ammooniumisoolad, NH2NH2, halogeniidid): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Ammoniaak on terava lõhnaga mürgine gaas, mis kondenseerub -33 °C juures. · Ammoniaak on vees hästi lahustuv, kuna moodustab vesiniksidemeid, ja on nõrk Brønstedi alus. · Suhteliselt tugev Lewis'i alus, eriti d-metallide suhtes, millega moodustab komplekse: Cu2+ (aq) + 4NH3(aq) Cu(NH3)4 2+ (aq) Ammooniumisoolad lagunevad kuumutamisel: (NH4)2CO3(s) 2NH3(g) + CO2(g) + H2O(g)
reaktiivne. Tekib fosfori pikaajalisel kuumutamisel õhu juurdepääsuta. Praktikas esineb tumepunase pulbrina või tükikeste kujul, mis on polümeere struktuuriga. Puhas amorfne aine pole väga tuleohtlik (süttimistemp üle 210C), kuid lisandid ja hõõrdumine võivad süttimist soodustada. Puhas aine pole ka mürgine. Punane fosfor lendub kuumutamisel õhu juurdepääsuta. 35. Lämmastiku olulisemad ühendid (NH3, ammooniumisoolad, NH2NH2, halogeniidid, nitriidid, asiididid): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Ammoniaak- põhikasutus seisneb teiste lämmastikühendite eriti HNO3, uurea, NH4+-soolade ja HCN tootmises ning rakendamisel väetisena ja külmagendina. Saamine: ammoniumsoolad dissotseeruvad vesilahustes ioonideks, kuumutamisel toimub termiline dissotsioatsioon: 1) NH4ClNH4+ + Cl- ja 2) NH4ClNH3+HCl. Ammooniumsoolade reageerimisel leelistega eraldub ammoniaak: