Viljastumise käik
Sellest
tekib ka prn ja seda kasutatakse vereloomes. Ektodermist tekivad nahk,
kned, karvad, silmade sarvkestad, sise- ja vliskrva vlimised osad, nina,
siinused, suu, prak, hambad, ajuripats, piimanrmed, silmad ja kogu
nrvissteem.
Umbes 18 peva prast viljastumist on loote rakud piisavalt diferentseerunud,
et tekiks suur osa vajalikest kudedest. Loode on pirnikujuline: peapiirkond on
suurem kui sabapiirkond. Loote nrvissteem on ks esimesi elundkondi, mis
kujuneb. See hakkab kasvama ngusas piirkonnas, mida nimetatakse nrvivaoks.
Jtkub verevrgustiku moodustumine, mis vimaldab verel voolata mber loote.
Vererakke juba produtseeritakse ja nad voolavad lbi nende arenevate
vrgustike. Platsenta mber hakkavad kujunema ka sekundaarsed veresooned, et
platsenta oleks toitainetega paremini varustatud. Paunas loote keskel hakkavad
moodustuma vererakud ja rakud, mis hakkavad diferentseeruma veresoonteks.
Lihastest hakkavad moodustuma endokardi rakud, millest moodustub sda.
annaabi.ee 
