Eesti biotoobid
Vee liikumisega läheb hapnik pinnakihtidest sügavamale ja järve põhjast
tõusevad mineraalained üles. Nii saavad planktonvetikad neid kasutada. Järvevett aitab
pindmiselt segada ka tuul. Suur vee seguneminvee ring- toimub Eesti järvedes kaks korda
aastas, kevadel ja sügisel. Kevadel, kui pindmine veekiht soojeneb päikese mõjul, vajub
muust veest raskemana põhja. Samal ajal tõuseb kergem vesi pinnale, tuues kaasa toitaineid.
Kui vesi soojeneb üle 4 °C, lõpeb vee kevadri
+nglus. Suvel on vesi kihistunud, kõige külmem
vesi on põhjas. Selle peal on päikesekiirguse toimel soojenenud veekihid. Siis segab tuul vett
vaid pindselt. Sügisringlus on vastupidine. Kui pinnavesi jaheneb 4 °C-ni, vajub see
sügavamale ja soojem vesi tõuseb pinnale. Kui pindmine vesi jaheneb 0 °C-ni, siis toimub
jäätumine.
Veevahetus järvedes - jaguneb aeglaseks ja kiireks. Kõige aeglasemalt vahetub
vesi sügavates umbjärvedes (nt Holstre Linajärv Sakala kõrgustikul, Martiska Kurtna
annaabi.ee 
