Narva 2012 Johann Sebastian Bach ja kaasaegne kontsertegevus eestis. J.S.Bach (1685-1750) oli saksa helilooja ja organist. Bachid olid juba mitendat põlvkonda heliloojad ja Sebastian Bach oli nende suguvõsa kõige väljapaistvam ja populaarsem liige. Väiksepõlves õppis ta mitut pilli mängima millest suure osa muusikaharidusest sai ta oma vennalt. Ta õppis viiul,orel,klavikord,klavessiin instrumentide mängimist ,kuid ainult orelit mängima õppis ta Johann Pachelbeli teostega tutvudes. Back lõpetas gümnaasiumi , kuid edasiõpe jäi ära, kuna ta pidi aitama kasvatada oma nooremaid õdesid ja vendi. Tal oli hea humanitaar ja teoloogiline põhiharidus kuid oma varakult vaeslapseks saamise tõttu pidi ta varakult hakkama raha teenima. Ta töötas kloostrikoolis viiuldajana. Bach kirjutas muusikat peamiselt pilledle mida ta ise häst valdas mis andis tal muusikat läbi
Rõõm oli aeglane, piano, dünaamika kasvab, kuid siis räägib järsku aeglane ja rahulik toon, kõlavad helged toonid. Kahtluses kõlab palju dissonantse ja ebakõlasi, muusika tundub veider. Viha kõlab väga robustselt ja tabavalt, heli on vali ja haldab üle klaveri. 2. F. Chopin (1810-1849) Briljantsed variatsioonid B-duur op 12 – algas võimsate akordidega, edasi sujus lendlevalt. Kõrged heliredeli käigud jäid kõlama. Meeleolu oli enamasti rõõmus. Keskel oli palju staccatos mängimist, kuid siis muutus jälle voolavaks ja kohati ka nukraks. Register on kõrge, on ka üle klaviatuuri liikumisi – ülemisest alumisse registrisse. Tempo on kiire. Lõpus hakkas meloodia kasvama ja heli muutus valjuks. Lõppes ühte nooti. 3. J.S Bach (1685-1750) Prelüüd ja fuuga es-moll HTK I osast – esitas Anna Maria Kaarma. Rahulik ja nukker meeleolu. Keskmine register, tempo on aeglane. Vahepeal tekib tunne nagu teos on paigal ja ei liigu kuhugi
annaabi.ee 
