Ükspäev oli mu postkastis mingi räme ilus ümbrik. Tegin selle lahti ja mul oli nagu mida hekki ?! Mind oli kutsutud pulma. Jooksin siis muti juurde ja küsisi veits rulli. Tõmbasin oma hilbud selga ja asusin teele. Tahtsin endale osta uut kleiti ja paari ilusaid kingi. Poole teepeal tuli mull vastu kari narkareid. Nad nägid välja nagu mingid rotid. Täitsa pekkis kuidas saavad mõned inimesed nii vastikud välja näha. Nagu minge hulluks, see oli suht nõme. Astusin esimesse kaubanduskeskusesse ja tõmblesin veits poodides ringi. Lõpuks leidsin mingi suht paugu kleidi. Hästi püssid kingad sain ka. Kui rull raisatud sai hakkasin ma tagasi koju minema. Kuna väljas oli suht külm otsustasin minna trammiga. Minu taha istus mingi hull kelbas. Inises seal omaette. Lõpuks tuli minu peatus ja lasin sealt leebet. Bussijaamast oli veel koduni paar meetrit aga juba mingid tatid tõmblesid mu ümber. Täiega nõme nagu. Ma ei mõika mis neid ajukääbikutel viga ...
MINU HUVITAV NÄDALALÕPP. Ühel pühapäeva hommikul kuulsin läbi une telefonihelinat. Tükk aega tsekkisin, kus mu mobla olla võiks, aga just siis, kui selle üles leidsin, kõne lõppes. Normalbiit, kell oli alles üheksa ja Andero juba tülitas. Tuli välja, et tüüp tahtis minuga linna tsillima minna. Ajasin kiirelt omale kargud alla ning läksin mammilt ja papilt luba küsima, ka pappi oli vaja. Algul nad panid täiega näkku ja käskisid hoopis õppima hakata, sest matas ja inkas on esmaspäeval kontrolltöö. Lõpuks, suure mangumise peale, ütles isa: ,,Fain, eks sa siis mine!". Olin täiesti õnnejunnis, kui sõps mu lõpuks oma uhiuue Audi pilliga peale võttis ja meie tripp alguse sai. Käisime Virukas shoppamas, Mäkis friikaid ning chipse söömas, aga midagi oli nagu puudu. Vaatamata sellele, et meil ei olnud ujukaid, ainult trusmarid, otsustasime minna randa. Ilm oli väga hot ja tõmbas meil stange momentselt märjaks. Mõtles...
annaabi.ee 
