Soome-ugri rahvakultuur
1930. aastatel toimus kollektiviseerimine ja ajapikku ka paiksustamine küladesse. Paljud tundraeenetsid on 20.
sajandil enamasti sulandunud Avami nganassaanidesse (kuni 1970. aastateni, mil nganassaanide paiksustamise tõttu
sidemed katkesid) ja neenetsitesse. See on ka peamine põhjus, miks eenetsite rahvaarv 20. sajandil vähenes.
ELATUSALAD
Eenetsid olid kuni viimaste sajanditeni põhjapõdrakütid. Tavaline oli ajujaht vibude ja püünisaedikutega (nagu
nganassaanidelgi), kus osales kuni 30 meest. Tundraeenetsid läksid ajapikku neenetsite mõjul üle kodustatud
põhjapõtrade kasvatamisele. Metsaeenetsid kasutasid väheseid põhjapõtru peamiselt transpordiks ning tegelesid
rohkem jahi ja kalapüügiga. Alles kolhooside rajamisega võeti kasutusele nn suuremahuline põhjapõdrakasvatus.
Jenissei jõel püüti valget vääriskala (omul, nelma, siig, tsir) võrkude ja noodaga. Eenetsite peamiseks toiduks on
annaabi.ee 
