Soome-ugri rahvakultuur
palkmajadesse külades, põhjapõdrakasvatajad elavad ka teisaldatavates majakestes ehk balokkides või tsummides.
Vaid alla poole elanikest tegeleb traditsiooniliste elatusaladega (Krivonogov 1998: 50; andmed aastatest 1991-1993).
SOTSIAALNE ORGANISATSIOON
19. sajandini olid eenetsitel patrilineaarsed klannid. 20. sajandi alguses kujunesid tähtsamaks naabrusel põhinevad
sotsiaalsed grupid (nendesse kuulus ka neenetseid ja nganassaane), kus tegeldi põhjapõtrade ühiskarjatamise,
metsikute põhjapõtrade küttimise ja kalapüügiga. Eenetsi ühiskonnas esines ka polügüüniat ja leviraati. Tavaline oli
pruudiluna maksmine abielusidemete sõlmimisel. Tänapäeval puuduvad selgelt eristuvad eenetsi sugulusgrupid, kuna
nad asustavad paljurahvuselisi külasid.
USUND
Eenetsi traditsiooniline usund on samanistlike joontega. Usundilisse panteoni kuulub sarnaselt teistele samojeedi
annaabi.ee 
