Eesti rahvastiku areng ja liikumine(1930-1989)
saj lõpul olid paljudel Eesti tegutsevatel rahvustel peamiselt Tartu
Ülikooli juures trehgutsevad seltsid võiks siin nimetada venelasi, sakslasi aga ka poolakaid,
lätlasi, leedukaid, ukrainlasi, armeenlasi , juute jt.
Nõukogude Eesti töölisklassi arvukus kasvas ka teistest nõukogude vabariikidest
tulnute arvel. Suure tööjõuvajadusega objektide jaoks (põlevkivitööstus, Kreenholmi
Manufaktuur jt) värvati töölisi naabervabariikidest ja -oblastitest, ennekõike Vene NFSVst.
Väljaränne
Suur eestlaste väljaränne toimus Teise maailmasõja ajal. Aastatel 1939-1944 lahkus
poliitilise pagulasena Saksamaale ja Rootsi vähemalt 70 000 eestlast. Sõjajärgsetel aastatel
tekkisid suuremad väliseesti kogukonnad peale Saksamaa ja Rootsi ka Ameerika
Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja Suurbritannias.
14. juunil 1941 toimus esimene massküüditamine Siberisse, mis puudutas kogu Eesti
Vabariigi poliitika-, majandus- ja kultuurieliiti.