08.1939. Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salajase lisaprotokolliga määrati Eesti kuulumine NSV Liidu huvipiirkonda. 1940.a. juunis algas esimene Nõukogude okupatsioon, mis vältas 1941.a. sügiseni. 1941-1944.a. kuulusid valla alad Saksa okupatsioonile (vaata joonis 4). 1944.a. algas Nõukogude okupatsioon. toimusid territoriaalsed muutused. Narva jõe tagused alad ja suur osa senisest Petseri maakonnast liideti Vene NFSVga. Petserimaa kadus kaardilt. Kaardile ilmusid uued maakonnad: Jõhvimaa, Jõgevamaa, Hiiumaa (Eestis oli 13 maakonda). Joonis 4. 1940.aastate lõpp 1950. viidi Eesti läbi põhjalik territoriaalne muutus. Kaotati vallad ja maakonnad, nende asemele tekkisid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli kokku 39, senise 13 maakonna asemel. 4. Valla praegune asulate loend Tori vallas on 20 küla ja Tori alevik, mis on vallakeskuseks ning asub Pärnust 27 km kaugusel
Võimustruktuur: 1) EKP (partei) (partei juht riigi juht, 1. sekretär) 2) ENSV ministrite nõukogu (valitsus) (juht ministrite nõukogu esimees) 3) ENSV Ülemnõukogu (seadusandlik võim) (juht ülemnk. presiidiumi esimees) ENSV HALDUSJAOTUS______________________________________________________ 19401941- Eesti NSV loomise esimesel aastal jäi Eesti Vabariigi haldusjaotus muutmata, koosseisu jäi veel Petseri maakond. 1944. aastal liideti suurem osa Petserimaast ja osa Virumaast Vene NFSVga; 1946. aastal moodustati Hiiu maakond; 1949. aastal moodustati Jõgeva maakond ja Jõhvi maakond Uue jaotuse kohaselt jaotus Eesti NSV territoorium 13 maakonnaks ja 233 vallaks 26. september 1950.a võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mille kohaselt muudeti endine halduskorraldus, mille käigus likvideeriti maakonnad ja vallad. Eesti territoorium jagati maarajoonidesse ja muudeti külanõukogud rajooninõukogudele alluvateks esimese astme haldusüksusteks
annaabi.ee 
